Hiljuti avaldas Intrum Justitia värske Euroopa maksetavade uuringu. Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas, kuid paraku tasutakse vaid kümnendik neist õigeaegselt. Kuna ettevõtted on suunatud kiirele kasvule ja aina enam eksporditakse ka suurtele välisklientidele, ei suuda rahavood kasvupotentsiaaliga sammu pidada.
Eestis on surve maksetähtaegade pikendamisele aastaga järsult suurenenud ja lõviosa ettevõtetest on soovitud tingimustega nõustunud. Euroopa maksetavade uuringu kohaselt venitab tervelt 71 protsenti Eesti ettevõtetest maksetähtaegadega tahtlikult. Samas tajuvad ettevõtted pikkadest maksetähtaegadest tingitud muresid väheolulisemana kui varem. Sellise vastuolu on tekitanud kasvav majandus, mille keskmes on vastutulelik mentaliteet ettevõtetevahelistes tehingutes. Eestlastele omane leplikkus võib aga pidurdada äri kasvu.
Värske maksetavade uuringu kohaselt venitab 71% Eesti ettevõtetest maksetähtaegadega tahtlikult. Samas tajutakse pikkadest maksetähtaegadest tingitud muresid väheolulisemana. Vastuolu on tekitanud kasvav majandus, mille keskmes on vastutulelik mentaliteet ettevõtetevahelistes tehingutes.
Rahavood ei jõua kasvule järgi
Tuginedes Euroopa maksetavade uuringule ja Investly andmetele, saab väita, et pikad maksetähtajad ja makseviivitused tekitavad likviidsusprobleeme. Eriti omane on see kaubandus- ja ehitusvaldkonnas.
Eesti ettevõtted lepivad tavaliselt kokku 22 päeva pikkuses maksetähtajas. Paraku tasub vaid kümnendik neist arved õigel ajal. Mida suuremale ettevõttele kaupa tarnitakse, seda vähem on nende varustajatel läbirääkimisjõudu tarnetingimustes ja maksetähtaegades.
Pikad maksetähtajad on omased just kaubandusvaldkonnale.
Varustava või alltöövõtja rolliga ettevõtte rahavood võivad olla kasvamas, kuid ikka tekib probleeme palkade õigeaegse maksmise või allhankijatele tasumisega. Tekib n-ö nõiaringi efekt, kus toiduahela ülemiste lülide ahvatlus kasvada kiiremini kapitali kinnihoidmise arvelt hakkab pidurdama alumiste arengut. Selle tulemusel ei saa alumised lülid kolmandatele osalistele tarnida või tekivad raskused oma varustajatele tasumisega.
Paljud ettevõtted tasuvad õigel ajal, kuid eeldavad oma varustajatelt pikemaid makseperioode. Praeguse majandustsükli peamine murekoht ongi see, et Eesti ettevõtted ei kasuta kogu kasvupotentsiaali, sest rahavood jäävad suurklientide taha kinni.
Pikad makseperioodid kui uus normaalsus
"Suuremahuline eksporttellimus tõmbas käibekapitali voo kuivale," kirjeldas probleemi Urmas Roots Õllenaudist. Sama muret nentis ka Tanel Türna ehitusmaterjale tootvast ettevõttest Tycroc. Skandinaavia-suunalise ekspordi kasvu tõttu oli rohkem pikki makseperioode nõudvaid kliente, mistõttu muutus keeruliseks müüki jõudsalt kasvatada.
Ekspordi kasvu tõttu oli isolatsioonimaterjale tootval Tycrocil rohkem pikki makseperioode nõudvaid kliente.
Eesti majandus kasvas I kvartalis 4,4 protsenti – see võimendab nõiaringi efekti. Seda eriti olukorras, kus kohalikud ettevõtted ise kasvavad ja aina enam eksporditakse ka suurtele välisklientidele – rahavood ei suuda ettevõtete kiire kasvuga samas rütmis kaasa liikuda.
Küsimus seisneb selles, kuidas uue normaalsusega kohaneda. Positiivne on see, et 44 protsenti Eesti ettevõtjatest teeb kliendile krediidikontrolli, mis aitab ennetada halbade makseharjumuste küüsi sattumist. Teisalt kasutab vaid viis protsenti Eesti ettevõtetest faktooringuteenust.
Käibekapitali kaasamine võimaldas äri kasvatada
Faktooring ei kujuta endast midagi keerulisemat kui väikese intressi maksmist selle eest, et arved paari kuu asemel paari päevaga ära makstaks. "Faktooringu ja arvete müümise võimalustega hakkasime tutvuma tänu ettevõtte kiirele kasvule kuna tajusime, et üsna pea jääb kasvutempo hoidmiseks omavahenditest puudu," tõdes Tycroci tegevjuht Tanel Türna.
"Käibekapitali kaasamisega oleme suutnud tagada toodete piisava varu, et jätkata aktiivselt ekspordiga. Ilma selleta toimuks meie kasv tõenäoliselt rahulikumas tempos," lisas Türna.
On rõõm, et Eesti majandus kasvab. Teisalt saaksid ettevõtted nõiaringi efekti minimeerides veelgi kiiremini kasvada – toiduahela ülemiste lülide kasv ei peaks alumisi pidurdama.
Artikkel on kohandatud Postimehes ilmunud arvamusloost.
Innustatuna meie klientide edulugudest saadame välja ka Investly uudiskirja, mis koondab endasse ettevõtlusuudised ja -nipid. Liitu 100+ ettevõtjaga, kes meiega juba kursis püsivad: