Kuidas arvutada arvete rahastamise tegelikku kulu?

Finantstooteid, mille abil oma äritegevusele hoogu anda või rahavoogusid planeerida, on tänapäeval mitmeid. Üks võimalus käibevahendite suurendamiseks on arvete rahastamine (ehk arvete müük). Kuid kui palju see ettevõttele maksma läheb?

Pankade kõrvale on ilmunud noored rahastusettevõtted, kes paindlike lahendustega traditsioonilistele finantsasutustele agaralt kandadele astuvad. Ettevõtetele suunatud finantstoodete ja -teenuste mitmekülgse valiku mootoriks on tihe konkurents ning tehnoloogia areng. Milline neist ettevõttele kõige sobilikumaks kujuneb, sõltub suuresti ettevõtte eesmärkidest ning vajadustest.

Kuigi finantstooteid jagub igale nišile, on neil kõigil ühisnimetaja: teenuse kulu. Kaasaegsed rahastusettevõtted toimivad läbipaistva hinnastamise põhimõttel. Järgnevalt selgitamegi lühidalt, milline on arvete rahastamise (ehk arvete müügi) tegelik kulu ettevõtjale.

Kuidas kujuneb arve müügi kogukulu?

Arve rahastamisel maksab faktoor arve välja väikese allahindlusega. Investly puhul jääb see 30-päevase arve juures keskmiselt 1,65%-2,6% vahele. See protsent koosneb kahest komponendist: käitlustasu (1%) ning oksjonil kujunenud intress (0,65%-1,6%). Käitlustasu ja oksjonil kujunenud intress jäävad arveid müües ainsateks kuludeks.

Arvete müügi puhul ei ole mõistlik kulusid annualiseerida

Toome näiteks 10 000 eurose arve, millel on 30-päevane maksetähtaeg. Selle rahastamine Investly'ga maksab ettevõtjale 165-260 eurot (1,65%-2,6% arve summast). Kuna laenutooteid võrreldakse tihti aastasel baasil, tahavad paljud kulusid annualiseerida. Siinkohal tuleb meeles pidada kahte asja:

1. Mõtekas on võrrelda kogukulu, mitte intressikulu.

Olenevalt teenusepakkujast võivad intressile lisanduda veel arve käitlustasu, lepingutasu, ostja lisamise tasu, limiidi uuendamise tasu, auditeerimise kulu. 

2. Annualiseerimine ei kajasta arvete müügi tegelikku kulu.

Kuna arvete müügi puhul laenatakse raha välja alati lühemaks perioodiks kui aasta, moonutub kuise kulu aastasele baasile arvutamine selle tegelikku hinda. See võib jätta teenusest kallima mulje kui ta tegelikult on. Sellise lähenemisega saadakse korrutades 1,65% 12 kuuga aastaseks kuluks 19,8%, mis ei kajasta arvete rahastamise tegeliku kulu. 

Naaseme näite juurde: rahastades terve aasta vältel igas kuus ühe 10 000 eurose arve, on ettevõtja rahastanud 120 000 euro väärtuses arveid. Kogukulu talle minimaalse protsendi juures on 165x12=1908 eurot. 1 908 eurot 120 000st on 1,65%. Tegelik rahaline kulu ettevõtjale on 1,65% aastas tema rahastatud arvete kogusummast.   

Kogukulu versus saadav kasu

Ettevõtja peaks erinevaid võimalusi kaaludes võtma arvesse teenuse tegelikku kulu ja sellest saadavat väärtust. Erinevalt näiteks faktooringust ja arvelduskrediidist ei kaasne arvete müügiga näiteks pikaajalisi kohustusi - eeliseid on teisigi.

Oluline on võrrelda kogukulu teenuse iseloomu, paindlikkuse ning sealt saadava kasumiga

Toome veel ühe illustreeriva näite: teete oma kliendiga kokkuleppe, et vastutasuks koheselt tasutud arvete eest saab ta 4% allahindlust kuus ostetud kaubalt. Aasta lõpuks on allahindlus kliendile ikkagi 4% müügitulust, mitte 48 (12x4) protsenti.

Kokkuvõtvalt: selle asemel, et vaadata ainult intressikulu kuisel või aastasel baasil, on oluline arvestada kogukulu ja võrrelda seda teenuse iseloomu, paindlikkuse ning sealt saadava kasumiga.