Ajaloolises Lutheri masinasaalis leidis 14. septembril aset Materjalitootjate äriplaan 2018. Konverentsil toodi välja oluliseimad indikaatorid, millest lähituleviku tegevuste planeerimisel lähtuda. Arutelule tulid ka turu hetkeseis ning valitsuse tegevuste suunad materjalitootmise sektoris.
Konverentsi fookuseks kujunes Skandinaavia turg ning jagati mõtteid, kuidas põhjamaades eksportijana läbi lüüa. Teiste hulgas osalesid konverentsil näiteks Kunda Nordic Tsement AS, Nerostein OÜ ning Saare Erek AS tegevjuhid.
Materjalitootjatele suunatud konverents leidis aset ajaloolises Lutheri masinasaalis.
Ehitussektori ilusa aja mured ja ohud
Ehituses on hea aeg – seda kinnitas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees ja Kunda Nordic Tsemendi tegevjuht Meelis Einstein. Hetkel ehitatakse Eestis 5000 eluaset aastas ning ehitusmahuindeks on võrreldes eelmise aastaga 2017. esimeses pooles märkimisväärselt kasvanud.
Jõudsalt on kasvamas ka ehitusmaterjalide eksport. Eestist müüakse välismaale üha enam ehitusblokke, vineeri, liimpuitu ja puitaknaid. Kui 2016. aastal eksporditi materjale Eestist 454 miljoni euro väärtuses, siis käesoleva aasta prognoos on juba 490 miljonit.
Näiliselt ilusal ajal ei tohi aga lasta end pimestada – Einstein tõi välja aktuaalsed mureallikad, mis vähendavad investeeringuid ja haavavad meie eksportijate konkurentsivõimet:
- Kaevandusõiguste kasvu tõus olukorras, kus naaberriigid plaanivad neid vähendada
- Erimärgistusega kütuse kaotamine ja kütuseaktsiisi tõus
- Ehitusmaavarade strateegia puudumine
- Eesti teede väike kandevõime (40 tonni – võrdluseks 90 t Rootsis, 75 t Soomes)
- Põhjendamatult kõrged kvaliteedinõuded materjalidele
Swedbanki avaliku sektori ja töötleva tööstuse osakonna juht Raul Kirisimäe lisas, et Eesti tootmisettevõtted hakkavad jõudma tootmispiirini. Põhjuseid on kaks: ajalooliselt väikesed investeeringud tootmisesse ja tööjõukriis. Tööealisi inimesi on aastaga 6000 võrra vähemaks jäänud ning võrreldes teiste Balti riikidega on meil 15% suuremad tööjõukulud, mille vähenemist pole lähitulevikus oodata. Tööjõuga seonduv kuluprotsent on aga kriitiliseks faktoris rahvusvahelise konkurentsivõime tagamises.
Valitsus investeerib taristusse ja rahvuskivi populariseerimisse
Energeetika asekantsleri nõunik Kalev Kallemets esitles konverentsil riigi tähtsamaid taristuinvesteeringuid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri nõunik Kalev Kallemets tõi välja, et riik hakkab Geoloogiateenistuse kaudu populariseerima Eesti rahvuskivi ehk paekivi. Algatus tähendab paekivihoonete taastamist ja säilitamist ning uute eriilmeliste paekivireservide arvele võtmist.
Samuti tõi Kallemets välja olulisemad riigi taristuinvesteeringud aastatel 2018-2020:
1. Riigimaanteede teehoiukava 2016-2020:
- Kose-Ardu-Võõbu-Mäo maantee rahastamine: 170 mlj €
- Aaspere-Haljala: 15 milj €
- Tallinn-Pärnu mnt Via Baltica ehitus: 44 mln €
2. Raudteed ja lennujaamad:
- Kärdla ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimine: 21 mln €
- Tallinn-Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine: 15 mln €
- Tapa-Narva raudtee kiiruse tõstmine: 17 mln €
- Haapsalu raudtee I etapp (Riisipere-Turba): 8 mln €
3. Rail Balticu trassikoridor kogu Eesti ulatuses:
- Ehitatavate sildade, viaduktide, ülekäikude, ökoduktide arv: u 100
- Piirdeaedade pikkus: u 400 km
- Raudtee üldpikkus: 211 km
- Maksumus kokku: u 1,3 mld €
Eksportijate pilk püsib põhjanaabritel
Olulisimaks ekspordisihiks ehitusmaterjalide tootjatele on hetkel Soome, kuid innukalt vaadatakse teistegi Skandinaavia riikide poole. Enim huvi potentsiaalse sihtturuna pakub hetkel Rootsi, kus aina enam elanikke liigub põhjast lõuna poole, tekitades kinnisvaranõudlust. Uueks trendiks on eakamate inimeste investeeringud just neile sobilikesse elamutesse.
Paljude materjalitootjate huvi püüdis Margit Ihlebakke Norra turgu tutvustav esitlus.
Potentsiaalirohke turg ootab eksportijaid ka Norras, kus kinnisvara hinnad on pärast kallinemise perioodi riikliku sekkumise tõttu langemas. EASi Norra ekspordinõunik Margit Ihlebakke tõi välja, et Norra turule sisenemisel on võtmesõnaks usaldus. Seda aitavad kasvatada kohalikku keelt kõnelevad esindajad ning sertifikaadid. Üheks välisturule sisenemise meetodiks on leida väike, kuid ambitsioonikas kohalik koostööpartner. Noored tegijad saavad sektorispetsiifilise kogemuse ning eksportöör kohaliku ekspertiisi. Teise näitena võib tuua SINTEFi logo, mille nägemine tootel on abiks norrakate usalduse võitmisel.
Ühe eduloona märkis Ihlebakke juhtumit, kus suur Norra ehitusettevõte saabus Eestisse koostööpartnerit otsinguil. Kümnest ettevõttest jäi sõelale ettevõte, kes rõhus tugevalt probleemide ja eriolukordade lahendamise valmidusele. Lisaks on Norra turule siseneda soovivatele Eesti ettevõtetele heaks võimaluseks 18. oktoobril aset leidev ehitusmess Bygg Reis Deg, mille raames toimub ka EASi poolt korraldatav Eesti ehitusseminar.
Soovid edaspidi saada kokkuvõtteid ettevõtluskonverentsidest otse enda meilikasti? Liitu juba 500+ ettevõtjaga, kes püsivad Investly uudiskirjaga kursis: