"Põllumajanduse Äriplaan 2022": tulevikku vaatav põllumees mõtleb innovatsioonist, rohepöördest ja jätkusuutlikkusest

Kadripäeval, 25. novembril 2021, leidis V Spa konverentsikeskuses aset konverents Põllumajanduse Äriplaan 2022. Tänavuse konverentsi fookuses olid muuhulgas põllumajandussektorile kättesaadavad finantsvahendid, jätkusuutlik tootmine ja loomakasvatus ning muidugi ka väga aktuaalne rohepööre. Lisaks toodi mitmeid soovitusi väiketootjatele ning tehti ettepanekuid riigile lahendamaks sektori väljakutseid.

Põllumajanduse ja maaelu arengusuunad aastal 2022

Esimese ettekande pärast moderaatori, Linas Agro OÜ tegevjuhi Mihkel Hangi ja maaeluminister Urmas Kruuse tervitussõnu tegi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. Ta tõi muuhulgas välja, et täna tuleb viiendik põllumajanduse sissetulekutest erinevatest toetustest ning nentis, et enamik sektoreid ilma toetusteta toime ei tule - toetusteta oleks kogutoodangu suhe kogukuludesse negatiivne. Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (Farm Accountancy Data Network - FADN) andmetest nähtub, et Eesti põllumajanduses jääb kuludega toimetulek paraku tuntavalt alla EL keskmise ja tekkinud on olukord, kus viimastel aastatel ületavad toetused ettevõtjatulu. Gorban nentis, et ehkki põllumajandusse investeeritakse märkimisväärselt, loob iga investeeritud euro aasta-aastalt üha vähem lisandväärtust.

“Elevandiks toas” nimetas Gorban täna pea kõigis sektorites kõneainet pakkuvat ökoloogilist jalajälge - energiatööstuse järel on põllumajandus 18% kasvuhoonegaaside emissiooniga maailmas teisel kohal. Ettekandes tutvustas ta lähemalt roheleppe kui kestliku ja kaasava majanduskasvu strateegia kava, mille oluliseks osaks on kestliku toidusüsteemi strateegia “Talust taldrikule”. See näeb muuhulgas ette taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamist, mahepõllumajanduslikult haritava maa osakaalu suurendamist ning toidujäätmete vähendamist. Strateegial on oluline osa kogu paradigma muutuses: muutuvad ju nii ühiskonna kui tarbija roll ja ootused, oluliseks küsimuseks on muutumas toidujulgeolek ning eelkõige peame endalt küsima: “Miks me seda teeme?”.
Ettekande lõpetas Gorban ülevaatega põllumajanduspoliitikast, eelarvejaotusest, toetustest ja muudatustest sektorites kuni aastani 2027.

Järgnes Äripäeva Põllumajandustootjate TOPi autasustamine. Tunnustuse pälvisid Voore Farm OÜ, Aaspere Agro OÜ ning Aru Põllumajanduse OÜ.

Äraspidine toolimäng tööjõuturul

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja võttis kokku panga finantseerimispõhimõtted põllumajandussektoris ning majandusprognoosi aastaks 2022. Positiivsete nähtustena tõi Oja välja, et ehkki kasv mõnevõrra aeglustub, jääb see endiselt tugevaks ning laenutingimused on väga head. Ka tähendab põllumajandustoorme hindade tõus osadele põllumeestele suuremat tulu. Samas aga ei saa mööda vaadata tööjõupuudusest ja tarneprobleemidest.

Ehkki Eesti on rekordilise majanduskasvuga täna Euroopa Liidu edetabeli tipus, on põllumajandus paraku üks neist tegevusaladest, mis ei ole kriisieelset taset saavutanud. Uued viiruselained ei piira küll enam oluliselt inimeste töökohal tööl käimist, aga sellegipoolest on vähenenud tööjõupakkumine täna tööstusettevõttes enim tootmist piiravaks teguriks. Oja võrdleb tööturul toimuvat toolimänguga, kus toole on rohkem kui inimesi: kriisi ajal liikusid inimesed uutele paremini tasustatud töökohtadele, kui nõutavad oskused vähegi klappisid. Kui kõik harud taastuma hakkavad, siis igale poole ei pruugi inimesi jätkuda. Lisaks paneb inflatsioon olemasolevad töötajad palgatõusu küsima ning tööjõupuudus teeb keeldumise keeruliseks.

Oja nendib, et toidutoormed on küll kallinenud, ent minevikus on toidutoorme hinnatõus võimaldanud tõsta Eestis toiduainete hinda praegusest rohkem: toiduainete hinnatase on juba maksimaalse võimaliku piirimail. Rõõmustava uudisena märgib Oja aga, et tõusnud on nii pankade kui muude laenuandjate valmisolek laenu anda ning intressimäärad ja tingimused on põllumajandusettevõttele soodsad. Sektori ettevõtted tunduvad võimalust kasutavat, kuna Eesti Panga statistikast nähtuvalt kasvavad põllumajandusettevõtete laenud kiiremini kui ettevõtetel keskmiselt.

Selge sõnum põllumajandusettevõtetele: olge julgemad laenama!

Finantsteemadel jätkas Bigbank Grupi ettevõtete panganduse valdkonna juht Ingo Põder, kelle sõnul kaasatakse põllumajanduses laenukapitali selgelt liiga vähe. Ta tõi näiteks välja, et väiksemate ettevõtete grupis oli kohustuste osatähtsus kapitalistruktuuris ainult 4% ja kõige suuremate grupis 46% - 2018. aastal kulutati investeeringuteks vaid 37 623 eurot ettevõtte kohta. Üheks põhjuseks võib olla see, et pakutavad laenutingimused ei sobi põllu- ja metsaettevõtjatele. Samal ajal ei omistata pankades piisavalt kõrget väärtust sektorile iseloomulikele tagatistele ja nõutakse lisatagatisi.

Kuna aga Eestis on kõrgel tasemel tootmine ja head eeldused ning vähenemas on madala toodanguga tootjate arv, julgustab Põder ettevõtjaid siiski soodsas kliimas laenuvõimalusi ära kasutama, et viia sisse vajalikke uuendusi ja investeeringuid. Ta on kindel, et pangad hakkavad peagi paremini mõistma põllumajanduse vajadusi ning sektorist tervikuna aru saama. Finants-eritingimusi peab olema vähem ja neid peab olema võimalik muutuvates oludes juhtida, samuti on oluline pikk laenuperiood ja tagasimaksetähtaeg. Kokkuvõtteks soovitab Põder põllumeestel vaadata üle oma laenuvõime ja olemasolevad laenutingimused, selgitada välja enda jaoks otstarbekaim finantseerimisviis ning küsida ja võrrelda erinevaid pakkumisi.

Aiandusäri edu võti on eristuv toode

Just sellele küsimusele oskab vastata Mihkel Saare Puukool OÜ asutaja ja juht. Saar tõi välja, et Eesti aiandustootjate toodangu koguväärtus on aastas kokku ca 600 miljonit eurot, mis aga moodustab vaid 6% põllumajanduse kogutoodangust. Miks nii vähe? Esiteks on aiandus tugevalt hooajaline ning hooajal teenitud tulu kulutatakse hooajavälisel ajal ära. Kuna toodete lisandväärtus on madal, on sageli tegemist pigem elustiiliäridega. Palju sõltub võtmeisikutest ja hooajaliselt kättesaadavast tööjõust. Kasvuhoonete küttekulud on võrreldes Kesk-Euroopaga suuremad ning tihti eelistab tarbija imporditud kaupa nii kvaliteedi kui hinna tõttu.

Perspektiivsemate valdkondadena tõi Saar välja nutikad niši- ja mahetooted, jõulukuused ning istikute jaemüügi. Mihkel Saare Puukoli edu võtmeks peab juht kvaliteetset ja eristuvat toodet, häid ekspordisuhteid ning kulusäästlikku tootmist.

Üks kõigi ja kõik ühe eest

Kalle Hamburgi Talu peremees, Talukartul TÜH juhatuse liige Kalle Hamburg rääkis lähemalt kartulikasvatajate väljakutsetest ning sellest, miks on väiketootjatel kasulik koonduda tulundusühistutesse. Eelkõige võimaldab see liikmete vahel jagada inforessursse ja investeeringuid, tagada mastaabiefekti kaudu parem juurdepääs ning soodsamad tingimused nii kodu- kui välisturul ning hajutada riske - omasid ei jäeta maha. Kuigi pakendatud pesemata kartuli hind on täna rekordiline, ei olnud 2021. aasta ilmastiku poolest kasvatajatele kerge.

Puudusi näeb Hamburg nii taimekaitse tööriistakohvri võimekuses kui säästukartuli ületootmises, mis oma kehva kvaliteediga rikub tarbija silmis kartuli kui väärtusliku toiduaine maine. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks on tulundusühistu viinud läbi ka mitmeid vahvaid kampaaniaid. Hamburg tutvustas kartulikasvatajale abiks olevaid tehnoloogilisi lahendusi ning tegi otsustajatele ettepaneku vaadata üle näiteks põhjavee kasutamine niisutamiseks ning sertifitseeritud seemnekartuli toetuse läbi kartulikasvatuse toetamise.

Ühistulist tegevust käsitles ka Toomas Kevvai, Paldiski Kalajahutehase tegevjuht. Tema sõnul peab majanduslik ühistegevus olema „pika plaaniga“ ja arvestama käivitamisraskustega - selline ühistegevus on vastutusvõimeline investeerimine, mitte aktsiaturul mängimine. Ühistu sees peab valitsema usaldus ning läbi peavad olema mõeldud kõik stsenaariumid, alates kahjumiga toime tulemisest lõpetades ühistust lahkumisega. Eesti Kalatootjate Keskühistu kui Eestis üsna erandliku ettevõtlusvormi näitel tutvustas Kevvai ühistulise tegevuse mõju nii investeeringuvõimalustele kui turujõule.

Tarbija teadlikkusel suur mõju loomakasvataja edule

Lihaveisekasvatuse tulevikuvisiooni jagas osalejatega MTÜ Liivimaa Lihaveise juhatuse liige Airi Külvet. Tema käe all kasvab ajaloolise Puutsa talu rohumaadel kokku 154 punase anguse, simmentali ja wagyu tõugu veist. Külvet tutvustas Rohumaaveise Innovatsiooniklaster ja teisi maheveisekasvatust toetavate ühenduste plaane ja tegemisi ning näitas, kuidas kaasaegsed tehnoloogilised lahendused loomakasvatajale abiks võivad olla. Ka tema nimetas rohepööret kui üht väljakutset põllumajanduses, ent usub, et mõtteviis on siiski muutumas ning tulevik lihaveisekasvatuses ei ole sugugi tume.

Kaasahaarava ja positiivsest emotsioonist laetud ettekandega esines Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus, kes nimetab end kogenud maaelu praktikuks. Piimatootmise tulevikuvisioonist aimu saamiseks tõi Mõttus võrdluseks Beaufort´i keldri Šveitsis ning Gouda lao Hollandis ning esitas küsimuse, kas kogukonnale on kasulikum hoolega läbi mõeldud aeglane väiketootmine või plaanipõhine masstoodang. Metsavenna Talu on oma juustutootmise juures tugevalt “talust taldikule” lähenemise pooldaja ning usub, et tulevikku vaatav piimatootja pakub huvi ka nooremale generatsioonile, sulandub kogukonda ning suudab toota ja müüa kvaliteetset väetiste-, mürkide- ja antibiootikumidevaba toitu.

Konverentsi lõpetas Eesti Tõusigade Aretusühistu esinaise, Anu Ait OÜ juhi Anu Hellenurme ettekanne. Ta tunneb muret olukorra üle, kus imporditud ja kohati ebakvaliteetne, ent väga soodsa hinnaga sealiha on kodumaised sealihatootjad pannud raskesse seisu. Isevarustatuse tase on 2021. aasta teisel poolaastal langenud alla 80% ja languskiirus üha suureneb. Kaalutud keskmine kokkuostuhind on viidud niivõrd madalaks, et madala ettevõtjatulu tõttu on sektori tegevuskohtade arv üle Eesti vähenenud 5 aastaga 17% võrra.

Hellenurme loodab olukorra parandamiseks eelkõige kodumaise tarbija teadlikkusele - kodumaise liha kvaliteet on lihtsalt nii palju parem. Lisaks võiks imporditud liha asendamine kodumaisega vaid seakasvatuses üksi luua 13.7 miljonit eurot netolisandväärtust. Et kodumaine sealiha jõuaks vastutustundlikult ja usaldusväärselt talust taldrikule, peavad kõik tarneahela osalised tegema läbipaistvat koostööd. Nagu kõik konverentsil üles astunud, usub Hellenurmgi, et juba lähemas tulevikus ei taha tarbija enam süüa “anonüümset” toitu - nii meie tervis kui Eesti põllumajandussektori edasine käekäik sõltub eelkõige sellest, mida me sööme ja kuidas mõtleme.

Kui tegutsed põllumajandussektoris ning said loetust innustust ja ideid, vaatame koos üle, kuidas käiberaha kiirem ringlus aitaks kaasa investeeringutele, mahtude suurendamisele ja turu vallutamisele!

Liitu 500+ ettevõtjaga, kes meie uudistega juba kursis püsivad: