Äripäeva raadiosaate “Finantsuudised fookuses” augustikuises episoodis olid külalisteks Investly juht Lauri Talumäe ja Luminori liisingu- ja faktooringujuht Andrus Soodla.
Saate juhatas sisse Luminori peaökonomist Tõnu Palm ülevaatega majanduskasvust ja inflatsiooniprognoosist koroonakriisi taustal. Seejärel said sõna Talumäe ja Soodla, kellel saatejuht Paavo Siiman palus alustuseks lähemalt selgitada, mis täpselt on faktooring ning mille poolest see teistest finantseerimisvõimalustest erineb.
Koroonakriis tekitas käibekapitali vajaduse
Andrus Soodla sõnul on faktooring üks variant finantseerida ettevõtte käibekapitali. Eriti sobilikuks hindab ta lahendust neile ettevõtetele, kelle ostjate portfell ja nende geograafia on lai, toimuvad regulaarsed müügid ja arveidki väljastatakse teatud regulaarsusega. “Oluline märksõna on arve maksetähtaeg,” toonitab Soodla. Selleks, et olla võimeline rohkem müüma, tasukski faktooringu poole vaadata.
Lauri Talumäe täpsustab, et Investlys rahastatud arvete keskmine maksetähtaeg on viimasel aastal jäänud 45 päeva kanti. “Faktooring on soodsaim ja lihtsaim käibekapitali kaasamise viis. Eelmisel kevadel, kui koroonakriis tabas, pidid väga paljud ettevõtted müükide langedes hakkama oma olemasolevaid reserve kasutama püsikulude katteks,” toob Talumäe näite. “Kui muidu viis transpordiettevõte oma Scania remonti ning töökoda lubas arve maksta 45-päevase tähtajaga, siis nüüd tekkis olukord, kus kõik muutusid väga ettevaatlikuks. Öeldi, et stop!, palun maksa esmalt oma eelmised arved nüüd ära. Tekkis tõsine käibekapitali vajadus,” võtab Talumäe probleemi sisu kokku.
Investly tegevjuht märgib lisaks, et faktooring ei ole oma olemuselt laen. See on võimalus oma tehtud tööde eest täna raha kätte saada. Kas aga arvete müügi ja faktooringu vahele saab panna võrdusmärgi? Mõlemad külalised on nõus, et põhimõtteliselt on tegemist sama asjaga. Soodla tõdeb aga, et teenuse juures on palju nüansse ja detailide kombineerimise võimalusi. Seetõttu võib faktooring olla hea lahendus väga paljudele.
Faktooringupartner on ettevõtjale mitmekülgselt abiks
Lisaks finantspoolele on ta ka arvete administreerimise vahend, mille läbi kindlustada ostjate krediidiriski. “Krediidikindlustust eraldi ostes ei ole igal ettevõttel seda majanduslikult mõistlik teha,” nendib Soodla. “Faktooringu läbi saavutatakse tihti sama tulemus palju parema hinnaga, nii-öelda lisaväärtusena.” Müües välisturgudele on riskide maandamine eriti oluline argument.
“Tasub silmas pidada, et Eestis saada olevad krediidikindlustused sind päris lõpuni ei kaitse,” hoiatab Talumäe. “Kindlustus kaitseb ostja maksejõuetuse vastu. Ei tasu loota, et tulen ja müün nüüd mingi fiktiivse nõude või hapu asja, kus ma juba tean, et vaidlus käib ja pääsen ise tagajärgedest. Investlys me näeme seda väga hästi: kui toimub juba mingi venitamine, arveid on juba ümber tehtud, maksetähtaega edasi tõstetud - seal on vaidlusoht õhus.” Mis välisturge puudutab, siis seal Talumäe sõnul krediidikindlustus tõesti aitab, sest pankrotte võib ikka ette tulla.
“Samuti on faktooring oluline oma nõuete maksmapanekuks,” jätkab ta. “On üpris suur vahe, kas ollakse võlgu väikefirmale või finantsettevõttele. Viimasel on know howd ja ressurssi ka nõudele järgi minna. Tasumata jätmise või viivitamise korral ei pruugi ettevõtjal endal asjale ametliku käigu andmiseks ressursse enam jaguda.”
Kui asi on korralikult tehtud, siis jamasid ei teki
Faktooringut pakutakse nii regressiga kui regressita. Mida see aga täpselt tähendab? Soodla vastab, et regressi osas lepitakse kokku lepingut sõlmides. Kui ostja arvet ei maksa, siis regressiõiguse korral on faktooril õigus arve ettevõttele tagasi müüa. Kui aga regressiõiguses pole kokku lepitud, siis maksmata jättes on võlg faktoori probleem.
Talumäe aga täpsustab: “Regress pole päris õige mõiste, pigem on tegemist tagasiostukohtustusega. Asja teine mõte on tekitada arve müüjale tugevam seos äritehinguga: ma tean, et asi on nii korralikult tehtud, et kui arve läheb tasumisele, siis jamasid ei teki. Kui on mingid vead ja ostja ei maksa, siis pööratakse nõue pärast minu vastu tagasi.” Seega on tagasiostukohustuse seadmise eesmärgiks filtreerida välja sobivad ärisuhted.
Saatejuht Paavo Siiman võtab sammu tagasi ja küsib: “Kui mina väikese või keskmise suurusega ettevõttena nüüd mõtlen, kuidas oma äri finantseerida, siis millal valida käibekapitalilaen, millal aga arvelduskrediit, lühiajaline laen, faktooring…?” Soodla vastab, et universaalset lahendust ei olegi. Näiteks võib mingil ajahetkel sobida kombinatsioon nendest valikutest. “Faktooringu kasuks räägib juba mainitud arvete administreerimine, võlgnevustega tegelemine: kui ise ei taha sinna ressurssi panna, siis faktooringuettevõte tegeleb,” toob ta välja. Saadetakse meeldetuletusi ja jälgitakse maksetähtaja ületanud arveid. Eelnevalt on kokku lepitud protsessides, mis lähevad käiku juhul, kui makse ei laeku.
Talumäe toonitab, et faktoorija eesmärgiks pole kunagi regressiõigust rakendada. “Eesmärk olla ikka kasvule abiks, nii nõu kui jõuga. Regress on reaalsuses viimane rakendatav meede. Üritame ennekõike aidata ka oma kliendil tekkinud probleemist üle saada.”
Faktoorides ostetakse toimivaid ärisuhteid
Kes on tüüpiline faktooringu klient? Talumäe leiab, et küsimusele on keeruline vastata. “Klient, kes tahab areneda, kelle mahud kasvavad, kellel on vaja oma käibevahendeid vabastada, et teha järgmist projekti ja tehingut,” loetleb ta. “Investly on üks väheseid, kes ka ehitust faktoorib. On muidugi kliente ka teenindus- ja tootmissektorist, puidutööstusest.” Ühisnimetajaks peavad mõlemad külalised tahet kasvada ning oskust ja tahet juhtida oma käibekapitali.
“Investly puhul on võimalus rahastada ka üksikuid arveid, vastukaaluks whole book faktooringule, kus sinu kõik arved või ühe konkreetse ostja arved lähevad läbi faktooringu,” mainib Talumäe. “Tuhandeseid arveid ei ole vast mõtet faktoorida, aga kui müük on juba kümnetes või sadases tuhandetes, siis tasuks kaaluda.”
Faktooring võib olla sobiv lahendus juhul, kui ostja krediidireiting on parem kui sul endal. “See on ka märksõna, kuidas faktooring erineb tavalisest laenutootest: ostetakse toimivaid, usaldusväärseid ärisuhteid, kuhu raha investeeritakse. Pole nii, et niisama antakse raha välja mingi lootuse peale see tagasi saada,” märgib Talumäe.
Kui aga ettevõte soovib teha arve Austraalia või Vietnami ettevõttele, siis milliste piirangutega peaks arvestama? Soodla ütleb, et piiranguid põhimõtteliselt ei ole. “Kui mingis piirkonnas on krediidirisk kõrgem, siis faktoor ei pruugi ilma rahvusvahelise krediidikindlustuseta soovida seda riski võtta. Kui äri on stabiilne ja piisavalt mahukas, võib ka erinevates valuutades faktooringulepinguid sõlmida.”
Talumäe lisab, et sellises olukorras vaadatakse otsa ka arve müüjale ja tema võimekusele see arve vajadusel ja tagasi osta. “Kui oled ise nõrkade näitajatega ja müüd asju kuskile Kamtšatkale, siis ei pruugi selle arve rahastamine kõne alla tulla.”
Ranged mudelid jätavad viiendiku SMEdest rahastuseta
Koroonakriis, mis tarneahelaid tuntavalt kahjustas, lükkas aga mitmetele ettevõtetele hoopis ootamatult hoo sisse. “Meil on klient, kes müüb aia- ja muud mööblit. Ta müüs kaupa Inglismaale, kuhu kooronaga tarned Hiinast pidurdusid ja tellimuste suurenemine Ühendkuningriigist oli meeletu,” toob Talumäe näite. Praegugi on Euroopasse ja lähiriikidesse ekspordivõimalusi tema sõnul päris palju.
Saatejuht uurib ka kahe ettevõtte suhte ja omavahelise konkurentsi kohta. Kas on siis nii, et kes pangast faktooringut ei saa, seab sammud Investly juurde? “Kas just päris nii on, aga me näeme ettevõtjaid, kes meie juures alustavad ja liiguvad siis pankade juurde edasi,” ei rutta Talumäe väidet kinnitama. “Pigem on küsimuseks pankade seatud limiidid, mis algavad 50 000 või 100 000 eurost. Meil miinimumlimiite ei ole. 20% SMEdest ei oma täna ligipääsu krediidivahenditele, olgu selleks siis faktooring või ärilaen või mis iganes. Põhjuseks on see, et pankade kasutatavas krediidimudelis peab olema sees mingi teatav stereotüüpsus, mingi latt. 20% tegelikult krediidikõlbulikest klientidest jookseb selle lati alt läbi,” selgitab Talumäe ja kinnitab, et Investlyl pole midagi selle vastu, kui aitame kellelgi kasvada nii suureks, et liigutakse panka edasi.
Kindlasti on sobilik faktooringust rääkida esmajoones kodupangaga, aga lisaks ka 2-3 erineva mudeliga alternatiiviga. “Kõik pangad ei paku faktoorimist kõigis sektorites, mõned hoiavad näiteks eemale põllumajandusest ja paljud ehitusest. Ka hinnastused on erinevad,” põhjendavad külalised. Kui kodupank annab eitava vastuse, on lihtne tekkima suhtumine, et ma nagunii ei saa kuskilt faktooringut. Ilmselt aga leiduks turul pakkuja, kellega saaks kokkuleppele.
Kuidas aga ennetada igasuguseid skeeme ja ninapidi vedamisi? “Arve esitamisel teavitatakse ostjat nõude loovutamisest. Sellega kaotab müüja õiguse selle arvega ise edasi toimetada,” selgitab Talumäe. “Me küsime ka ostjalt kinnituse. Sellega anname kindlustunnet ka arve müüjale, kes näeb, et ostja ütleb: “Jah, selle arvega on kõik korras ning see läheb tasumisele!”” Nii Luminoril kui Investlyl on põhjalikud meetmed, millega üritatakse välistada igasugune kelmusrisk. Esmajoones tuleb aga tunda oma partnerit ja klienti.
Liitu 500+ ettevõtjaga, kes meie uudistega juba kursis püsivad: