26. oktoobril toimus Eesti Mööblitootjate 6. konverents “Teadlik strateegia kasvatab eksporti”. Kodumaise mööblitööstuse tähtsündmus tõi Tartusse sektori esindajaid nii Eestist kui välismaalt, et arutada turu hetkeseisu, kasvavat konkurentsi lõunanaabritelt ja tööstuse tulevikutrende.
Kasvav palk haavab konkurentsivõimet
Riigikogu liige ja majanduskomisjoni esindaja Erki Savisaar tõi tähelepanu faktile, et mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet ning tegu on riigile väga olulise ekspordiartikliga. Peamise kasvupidurina tõi Savisaar välja oskustööjõu puuduse.
Sama tunnistavad ka tootjad ise. Swedbanki suurkliendihaldur Margus Maspanov esitles panga hiljutist kliendiuuringut, mis viidi läbi 260 ettevõtte hulgas, kelle käive moodustab umbes kolmandiku kodumaiste tööstusettevõtete kogukäibest. Tööjõupuudust - sealjuures puudust just spetsialistidest - tunnetavad 70% vastanutest, kes seda ka üheks suurimaks arengut piiravaks teguriks pidasid.
Uuringus osalejad prognoosisid järgmise aasta palgakasvuks keskmiselt 4.4%. Maspanov tõi välja, et Läti ja Leedu mööblitootjate palgatase on vastavalt 60% ja 70% Eesti omast – kuigi antud näitaja võib töötajat rõõmustada, on see eksportturgudele konkureerides pigem miinuseks. Sellegipoolest prognoosis 55% vastanutest käibe kasvu.
Mööblitootjate turumaht kasvab kiiremini, kui seda teeb Eesti keskmine, tõi välja Creditinfo Eesti AS turulahenduste direktor Eve Järve. Hetkel valitseb Eestis olukord, kus 20 ettevõtet toodavad 15% turumahust, 80% turumahust tuleb 60 ettevõttelt ning ülejäänud 5% jaguneb väiksemate tootjate vahel. Kasumlikkuse tagamiseks tuleb säilitada müügimahtude kasv. Konkurentsivõimekaim on ettevõte, kes suudab lisaks müügiedule kodumaal ka eksportida. Edukaks ekspordiks on kriitiline viia ennast kurssi sihtriigi standardite ning regulatsioonidega, et toodetud kaupa ka seaduslikult müüa saaks.
Nišitootmise ja lisandväärtusega konkurentsivõimekaks
Aastal 2000 oli Eesti üldine palgatase võrreldes Soomega kuuekordne. Aastaks 2016 oli vahe kolmekordne, tõdes Gateway & Partners Läti ekspordinõustaja Krista Pētersone. Kvalifitseeritud töötaja palgavahe on tänasel päeval veelgi väiksem. Kuna hetkeline hinnaeelis Skandinaavia tootjate ees ei pruugi mõne aasta pärast meid enam väga eristada, on konkurentsis püsimiseks vajalikud investeeringud ning arendused.
Kõrvutades Baltimaade mööbli eksporti miljonites – 1300M Leedu, 194M Läti, 230M Eesti – illustreeris Pētersone selgelt, et suurimat konkurentsi võib oodata just leedukatelt. Konkurentsis püsimiseks hinnast olenemata tõi Pētersone välja kolm praktilist juhtnööri:
- Tea oma nišši ja ole selles suurepärane: kui ettevõte proovib teha kõike, on keeruline olla ühes asjas parim – seega on üks variant rohkem spetsialiseeruda.
- Loo lisandväärtust: lisandväärtus ei pea tähendama ilmtingimata kallist disainmööblit. Kliendile lisandväärtuse loomisest tõi Pētersone hea näite Voke-III Kitchen Furniture põhjal, kes eksportis kööke peamiselt Skandinaavia suurtele ehitusettevõtetele. Köögid paigaldati uutesse majadesse. Voke-III pakkis kõik valminud köögid korterite järgi, mis tähendas ehitajale kauba kohale jõudes suurt aja- ja omakorda rahasäästu.
- Tea oma klienti ja sihtturgu: KAME vannitoamööbli näitel on Skandinaaviasse raske müüa põrandal seisvat vannitoamööblit, kuna enamus sealsest vannitoamööblist on kinnitatud seinale. Seega saata potentsiaalsele kliendile katalooge, mis on täis põrandal seisvast mööblit, ei oleks pruukinud Pētersone väitel väga edukas olla.
Mööblitööstus 4.0: tootmise tulevik?
Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter juhataja Kalev Kaarna tutvustas konverentsil tööstuse tulevikku - niinimetatud Tööstus 4.0-i. Tööstus 4.0 eestvedajateks on sakslased, kelle tootmises mängivad kasvavat rolli andmed, big data, ühtsesse võrku ühendatud masinad ning protsessid. Kaarna sõnul on Tööstus 4.0 eesmärgiks ennetada vigu ja prognoosida seisakuid tootmises. Tuleviku märksõnadena tõi Kaarna muuhulgas välja mobiilsed seadmed, pilvetehnoloogia, liitreaalsuse, klientide profileerimise, targad sensorid ning 3D printimise.
Illustreeriva näitena uue generatsiooni toodangust tõi Kaarna Mercedese. Maanteel sõites kuvas auto veateate. Veateade edastati automaatselt tootjale ning mõne aja möödudes sai auto omanik Mercedese klienditoest kõne, kus pakuti antud vea parandamiseks töökojas aega. Autoomanik ise polnud kõnele eelnevalt isegi teadlik, et säärane lahendus eksisteerib.
Kaarna hoiatas, et olenevalt ettevõttest ei pruugi alati kallid investeeringud uudsetesse lahendustesse end ilmtingimata ära tasuda. Algselt tasub kaaluda pilootprojekti, mis võimaldab potentsiaalse investeeringu tulemuslikkust ja tootlikkust analüüsida.
Virtuaalettevõtte OÜ juhtimiskonsultant Marko Kokla väitel on enne 4.0 mõtlemist ja digitaliseerimist võimalik palju ära teha ressursisõbralikult juba täna. Esimese sammuna tasub ettevõtjail hinnata kriitiliselt olemasolevaid protsesse ning puurida just näilistesse väikedetailidesse, mis võivad efektiivsust palju kahandada.
Näitena tõi Kokla tootmisettevõtte kommunikatsiooniprobleemi, kus müügitellimused jõudsid tehasesse liiga hilja. Probleemi tulemusel ei tellitud materjale õigeaegselt ning tekkisid liiniseisakud. Kokla sõnul illustreerib säärane olukord, et lihtsate asjade läbimõtlemisest võib tihti palju kasu olla. Seetõttu tasub igal tootjal üle mõelda, kui palju töid on ootel, kui palju on liinil seisakuid ning kas tekib materjali ootamist.
Soovid edaspidi saada kokkuvõtteid ettevõtluskonverentsidest otse enda meilikasti? Liitu juba 500+ ettevõtjaga, kes püsivad Investly uudiskirjaga kursis: