27. oktoobril 2017 leidis Eesti Näituse messikeskuses aset Toiduliidu, Kaupmeeste Liidu ja ECR Balticu 4. Koostöökonverents. Tallinna Toidumessi raames toimuva konverentsi keskmes olid efektiivsus ja jätkusuutlikkus tarneahelas. Lisaks korraldavatele organisatsioonidele pakkusid enda perspektiivi näiteks Rimi ja Salvesti esindajad.
Nii kaubanduses kui tööstuses on täna suureks küsimuseks käibe ja kasumlikkuse suhte säilitamine, juhatas Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil konverentsi sisse. Mõlemas valdkonnas valitseb töökäte puudus ning samaaegselt suureneb maksu- ja halduskoormus riigi poolt. Kasumlikkuse säilitamiseks tuleb muutuda tõhusamaks - efektiivsus oli üheks läbivaks teemaks ka tänavusel Kaubanduse Aastakongressil.
Peil andis teada, et jaeketid ning Kaupmeeste Liit on alustamas tööd ühtse toiduainete tooteinfo andmebaasi nimel. Sarnane projekt sai viimati alguse 2005. aastal, kuid lõpetati majanduskriisi saabudes. Nüüd aga pitch’ivad nelja suure jaeketi (Prisma, Rimi, Coop, Selver) esindajad ja Kaupmeeste Liit andmebaasi ideed kolmele võimalikule teenusepakkujale (GS1, Myretailmonitor, Telema). Peil kutsus ka tootjate müügidirektoreid pitch’e kuulama ja aktiivselt kaasa mõtlema.
Toodete tervislikkuse tähistamiseks vastav märgistus
Vaadates tagasi möödunud aastale tunnistas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et näeb “verise võitlusega” saavutatud pakendi- ja suhkrumaksu ärajäämist eduka missioonina. Sellegipoolest hoiatas Potisepp, et kuigi suhkrustatud jookide maks on täna valitsuse kesklaua pealt ära, siis eelarvelise augu tekkides võib see taas päevakorda tulla.
Pöörates pilgu tuleviku poole tutvustas Potisepp kohalolijatele Sotsiaalministeeriumi toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille eesmärk on vähendada hetkel tõusutrendis rasvumist ja ülekaalulisust. Ühe potentsiaalse tulemina tõi Potisepp välja toidumärgistuse, mis aitaks tarbijatel kiiresti tuvastada tervislikumad tooted.
Märgistuse kontseptsiooniks on kaks varianti. Lukuaugu süsteem on kasutusel Rootsis, Taanis ja Leedus ning tähendab, et kui toode sobib toitumisteadlaste poolt välja töötatud kriteeriumitega ehk läheb läbi nn “lukuaugu”, on tegu tervisliku tootega. Teine variant, valgusfoori süsteem, on kasutusel nt Inglismaal. Märk toidul koosneb punasest, kollasest ja rohelisest värvist, mis signeerivad kui tihti ja kui suurtes kogustes on tervislik toodet või toiduainet tarbida. Potisepp ei kiitnud heaks juba täna kasutusel olevaid individuaalsete toitumisnõustajate soovitusi, kuna erinevate nõustajate arvamused ei lange kokku ja märgistus ei ole ühtne.
Rimi ja Salvesti püüdlused jätkusuutlikkuse poole
AS Salvest juhataja Lauri Betlemi ambitsioonikas nägemus on integreerida vastutustundlik ettevõtlus ehk CSR (corporate social responsibility) põhimõtteid nii, et sellest kujuneks Salvesti jaoks konkurentsieelis ja et see pakuks ettevõtte tegevusele lisandväärtust. 2030. aastaks sihib Salvest muuhulgas olla esimene alternatiiv kodus valmistatud toidule läbi turvalise ja keskkonnasäästliku tootesortimendi.
Eesmärgiks on saavutada sajaprotsendiline ülevaade kõikidest toorainetes ning nende päritolust (kes kasvatab, kuidas ja kus). Kvaliteetse ja lisandväärtust pakkuva tooteni aitab jõuda ka mahetooraine osakaalu maksimeerimine, mis annab tootjale lisagarantii, puhta südametunnistuse ja tootele parima maitse. Ühe näitena juba olemasolevatest toodetest tõi Betlem välja “Põnn” lasteeined, mis on valmistatud mahetoorainest ning on välja töötatud koostöös lastearstidega.
Jätkusuutlikkuse on fookusesse võtmas ka jaeketid. Rimi Baltic kvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse juht Genute Voveriene tutvustas kohalolijatele ICA Gruppeni vastutustundliku tootmise nõudeid. Muuhulgas sihib ICA Gruppen 2020. aastaks olla kliimaneutraalne ettevõte. Selle sihi saavutamiseks on muuhulgas juba täna Eestis lülitatud ümber taastuvenergiale. Voveriene avaldas lootust, et ka varustajad annavad omapoolse panuse heitgaaside vähendamiseks.
Voveriene arvates on suurimaks panuseks jätkusuutlikkusse tervislike toodete pakkumine ning tarbija teadlikkuse kasvatamine läbi vastava erimärgistuse toodetel. Selleks on Rimi juba täna Baltikumis kasutusele võtnud “Toitumisnõustaja soovitab” etiketid, mis on töötatud välja koostöös terviseorganisatsioonidega. Ühtlasi on muutumas väljapanekud - tarbija võib kassaleti äärest leida aina tervislikumaid tooteid tavapärase šokolaadi ja nätsu asemel.
Raiskamine pole ainult eetiline probleem, vaid reaalne kulu ettevõttele
Tööjõudu turul jääb vähemaks ja palgatase tõuseb. Seetõttu on kriitiline, et olemasolevaid ressursse - inimesi, toorainet ning seadmeid - kasutatakse ära võimalikult tõhusalt. Kui on tahtmine olemasolevaid ressursse paremini kasutada ja tarneaega lühendada, tuleb Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Ingrid Joosti sõnul leida üles raiskumineku kohad.
Joost tõi välja, et enamus raiskuminekuid toidutootmises saab alguse puuduliku prognoosimise ja planeerimise tõttu. Seda on tunda näiteks ületootmise puhul, mil toodetakse või tarnitakse kliendi tegelikust nõudlusest suurem maht, kuna ei suudeta ette ennustada, mida ja millal tarbija tahab. Siinkohal aitab tootjaid tihedam koostöö jaekaubandusega, kuna tarbimisprognoosid peaksid olema võimalikult täpsed. Lisaks üle- ja alatootmise vältimisele sõltub headest prognoosidest üleliigsete varude ennetamine.
Samuti tasub tootjail kriitiliselt analüüsida tootmiseks tarvilikke füüsilisi liigutusi ning transporti. Tõhustamise lõppeesmärgiks on lühendada tarneaega, et tarbija saaks kauba võimalikult värskena kätte. Täna aga saadavad paljud tootjad toodangu esmalt jaotuskeskustesse ning alles sealt liigub see edasi kauplustesse. Väärtust antud samm tootele või tarbijale ei lisa. Joosti ettepanek oli ettevõtetel kaaluda, kas jaotuskeskuste asemel oleks võimalik tootjatel ise hakata transporti organiseerima.
Paljud ettevõtted on arvamusel, et kulusäästliku mõtlemise põhifookuseks on protsesside parandamine. Eesti ettevõtetele lean-metoodikat tutvustava Lean Enterprise Estonia kaasasutaja Aleksandr Miina sõnul see nii ei ole, kuna protsesside parandamise eelduseks on eelkõige inimeste arendamine ja nende suhtumise muutumine. Selleks on aga kriitilise tähtsusega juhtkonna eeskuju.
Kui ettevõtte juhtkond ei mõtle ega püüdle ise aktiivselt kulusäästlikkuse poole, ei tõuse ka tootlikkus. Miina sõnul on edukalt kulusäästlikke põhimõtteid rakendanud ettevõtted teinud seda vaid proaktiivsete juhtide eestvedamisel. Teisisõnu, ettevõtte igapäevase toimimise, juhtimise ning arendamise eest vastutav isik peaks ise aktiivselt propageerima kulusäästlikku mõtlemist. Vastasel juhul mõjub juhtkond kui õlleklaasiga diivanil jalgpalli vaatav isa, kes kamandab poega õue sporti tegema.
Soovid edaspidi saada kokkuvõtteid ettevõtluskonverentsidest otse enda meilikasti? Liitu juba 500+ ettevõtjaga, kes püsivad Investly uudiskirjaga kursis: