Muuga sadamas toimus 7. juunil Logistikalahenduste aastakonverents 2017, mis oli suunatud Eesti logistikaettevõtete juhtidele, spetsialistidele ning huvilistele. Konverentsi eesmärgiks oli tuua osalejateni näiteid uudsetest lahendustest Eesti ladudes ja valdkonna lähituleviku innovatsioonidest.
Suur osa konverentsist pühendati “viimasele miilile” ehk kuidas toimetada kaup kliendini kiirelt ja võimalikult väikeste kuludega tarneahela viimases lülis. Konverentsil osalesid teiste hulgas ka DPD Eesti AS, DHL Express, Tridens AS, Hansapost OÜ, Smarten Logistics AS, Mobec AS ja Itella Estonia OÜ juhid.
Jagamismajandus toob logistikasse uued tuuled
Ühiskond on muutumas ja uued põlvkonnad lähevad asjade omamise kultuselt üle teenuste kasutamisele. Seda soosivad tehnoloogia areng ja jagamismajandus. Tänu sellele on eraisikutel võimalik rentida vajaduspõhiselt näiteks kellegi teise autot ja suvekodu.
Jagamismajandusel on logistikavaldkonnas palju kasutamata potentsiaali. "Ootamise asemel, et keegi kolmas selle nende eest ära teeb, võiksid logistikaettevõtted ise jagamismajandust pakkuda," õhitas DHL Express tegevjuht Kristina Laaneots enda sektori esindajaid tegudele. Laaneots tõi välja kolm koostööpotentsiaaliga ideed:
- korraldada eraisikute vahel asjade transportimist
- pakkuda laopinda konkurentidele, eraisikutele
- rentida välja oma vahendeid (tõstukid, kaubikud, autod).
Tehnoloogia areng teenib tarbija mugavuse suurendamise eesmärki. Tavalise poeskäigu asemel sooritatakse üha rohkem oste internetikeskkonnas. See tähendab, et transpordi- ja logistikateenust osutavatel ettevõtetel on võimalik suurendada enda turuosa soetatud kaupa kohale toimetades.
Suured tegijad on kohanemas
Omniva operatsioonide juht Martin Luts täheldas, et järgmise 10 aasta jooksul kasvavad pakimahud 2,5 korda. See on ajendanud uue logistikakeskuse ehitust, mille kallal alustatakse tööd selle aasta augustis.
Tänu tipptehnoloogiatele kujuneb Omniva uus keskus vanast 30% efektiivsemaks - uus sorteerimisliin jälgib printsiipi tõsta pakki ainult ühel korral. Halduskulusid aitavad kokku hoida taastuvenergia (päikesepaneelide) kasutus. Vaba ruumi jagatakse konkurentidega.
Omniva uut logistikakeskust tutvustas ettevõtte operatsioonide juht Martin Luts
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm tõi enda esitluses välja Läänemere suurte sadamate tiheda konkurentsi. Hetkel positsioneerub Tallinna sadam 30 Läänemere suursadama nimistikus seitsmendal kohal. Sellest, et sadam pakub kliendile kõrgel tasemel infrastruktuuri, täna enam ei piisa. Klient ootab aina enam paindlikku suhtumist ja tema individuaalsetele vajadustele vastutulemist.
Seetõttu panustatakse “Targa Sadama” projekti, mille tulemusena võimaldatakse juba täna sõidukite virtuaalset check-in’i. Tulevikus soovitakse jõuda veokite virtuaaljärjekorrani, mis võimaldab veokijuhtidel vältida pikka ooteaega sadamas.
Ühtlasi soovitakse jõuda jagamislahenduseni, kus konteinerite omanik saab müüa konteineripileteid. Piletid võimaldavad huvitatud osapooltel ühekordselt konteineriga samasse sihtkohta kaupa saata. Kaugema tuleviku plaanina mainis Kalm Hyperloop-ühenduse rajamist Tallinna ja Helsingi vahele.
Innovatiivsed lahendused "viimasel miilil"
"Viimaseks miiliks" kutsutakse tarneahela viimast lõiku, kus tarbija poolt tellitud kaup peab jõudma viimasest logistikapunktist koduukseni. Antud lõik on kogu tarneahela suurimaks pudelikaelaks ja sellele otsivad lahendusi nii tehnoloogia suurtegijad kui ka hakkajad idufirmad.
Üheks lahenduseotsijaks on Soomest pärit mobiilirakendus Wolt, mis võimaldab tellida toitu restoranist või kohvikust koduuksele vaid mõne klikiga. Vähem kui aastaga on Wolt end ka Tallinnas ja Tartus sisse seadnud, tänaseks on rakendusel Eestis juba üle 25 000 kasutaja. Toidutellimisteenuse keskmes on tabatud Põhjamaade rahvaste essentsi - selle kasutamise vältel ei pea kellegagi suhtlema.
Wolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal logistikakonverentsil
Kuid lisaks sellele peitub rakenduse populaarsuse taga ka edukas "viimase miili" lahendus. Toit peab restoranist kliendini jõudma vähemalt 15 minutiga, mis kaasaegse tehnoloogiata ei oleks võimalik. Selle aasta kolmandas kvartalis loodetakse realiseerida koostöö eestimaise tehnoloogiaettevõttega Starship Technologies. Koostöö tähendab, et juba lähitulevikus võime Tallinna tänavatel näha vuramas toitu laialivedavaid roboteid.
"Inimesel on elada 3 miljardit sekundit," tõi välja Cleveroni asutaja Arno Kütt. Logistika tulevik on see, et kõik asjad jõuavad kliendini täpselt siis, kui neid vaja on. Et seda võimaldada, jõuavad juba lähiajal pakiautomaadid inimeste kodudele lähemale. Sarnaselt meie põhjanaabritele Soomes, hakatakse Eestiski paigaldama pakiautomaate kortermajade ligidusse. See muudab "viimase miili" tarbija jaoks veelgi ajasäästlikumaks ja mugavamaks.
Innustatuna eri ettevõtlusvaldkondade innovatsioonidest saadame välja ka Investly uudiskirja. Liitu juba 100+ ettevõtjaga, kes püsivad äriuudiste ja -nippidega kursis: