28. novembril leidis Kultuurikatlas aset Eesti ehituskonverents 2017. Tänavuse konverentsi fookuses olid e-ehitus, uus riigihangete seadus, ja aina lähenev liginullenergia nõue. Lisaks toodi mitmeid soovitusi eksportijaile ning tehti ettepanekuid riigile lahendamaks sektori väljakutseid.
Konverentsi avas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass. Rassi sõnul tasub ehitussektoril lähitulevikus arvestada sellega, et aastaks 2025 tuleb CO2 kvootide müügi asemel neid ostma hakata. Ühtlasi tõi asekantsler enim ehitajaid mõjutavate asjaoludena välja väheneva Euroopa struktuurfondide rahastuse ning jätkuva linnastumise ja eakate osakaalu suurenemise.
Ehituse asekantsler Jüri Rass tutvustamas Singapuris allkirjastatud digikokkulepet.
Kohaliku ehitussektori miinusena tõi Rass välja madala tootlikkuse, mis tuleneb eelkõige puudulikust erialasest kompetentsist. Kompetentsi puudumine tekitab omakorda raskusi e-ehituse juurutamisel. E-ehituse arendamine on Rassi südameasjaks ning on ellu kutsutud selleks, et suurendada uudsete tööprotsesside kasutuselevõttu ja digitaalsetele terviksüsteemidele üleminekut.
Ühe tähtsaima arenguna tõi Rass välja 13. novembril ehitussektori esindajate ja MKM-i poolt Singapuris allkirjastatud kokkuleppe, mis näeb ette struktuurseid muudatusi ehitus- ja kinnisvarasektoris. Ühtlasi tegutseb ministeerium e-ehituse tulevase lipulaeva, EHR ehitusregistri kvaliteedi tõstmisel.
Riigipoolne kaasamõtlemine aitaks ehitada odavamalt
Rand & Tuulbergi omanik ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand avaldas arvamust, et buumiga hetkel ehituses tegemist ei ole. 2017. aastal ehitati Eestis 5200 ühikut eluruume, mis Randi sõnul tegelikku vajadust ei rahulda. Buumijärgse aja ning viimaste aastate madalad numbrid on tekitanud vajaduse ehitada 7000-8000 ühikut aastas. Kasvav vajadus on tingitud eesmärgist tagada elanikele kaasaegne elukeskkond, ning soovist suurendada sisserännet teistest Euroopa Liidu riikidest. Paraku ei ole antud eesmärk Randi sõnul hetkel Eestis saavutatav.
Raivo Rand avaldas arvamust, et vajadus uute eluruumide järele püsib ning buumi hetkel ei ole.
Randi väitel on vaja riigi poolt läbimõeldud plaani, mis võimaldaks ehitada odavamalt ning aitaks tagada mõistliku ruutmeetri hinna. Lisaks soovitas Rand riigil mõelda erahallatava üürikortermajade turu kaasaaitamisele ning ühe piirkonna arendamisvõimaluse andmist mitmele arendajale korraga. Tänaseks on Tallinnas tekkinud alad, mis on mõeldud vaid büroodele või korterelamutele – teisisõnu piirkonnad, mis on mingis päeva osas tühjad ja kus on seetõttu soodustatud kuritegevus.
Uus riigihangete seadus võitleb turgu rikkuvate alampakkumiste ja ümbrikupalkadega
Cobalt Advokaadibüroo ehitusvaldkonna nõunik Kadri Matteus tõi välja uue riigihangete seaduse olulisemad nüansid. Matteus täpsustas, et kõik enne 1. septembrit 2017 alustatud riigihanked viiakse läbi vana seaduse järgi. Küll aga muudetakse vastavalt uuele seadusele hankelepinguid, mis on muudatustele paindlikumad.
Uue seaduse järgi on hankijal kohustus nõuda pakkujalt selgitust juhul, kui hanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Hankija on kohustatud selgitust nõudma ka siis, kui hankemenetluses on alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja hankes osaleja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10% võrra madalam või kui hankes osaleja töötasu on 70% väiksem valdkonna keskmisest. Antud sätete eesmärk on võidelda turgu rikkuvate alampakkumistega, halva kvaliteediga ehitustööde ning ümbrikupalkadega.
Nõuetele vastavaid liginullenergiahooneid on ette näidata vaid vähestel
Konverentsi läbivaks teemaks kujunes liginullenergiahoonete ehitamine. Alates 31. detsembrist 2018 peavad kõik avalikule sektorile ehitatavad hooned vastama A-energiaklassile. Kuigi aina lähenevast nullenergia nõudest on räägitud juba aastaid, on tänaseks nõuetele vastavaid tulemusi ette näidata vaid üksikutel ehitajatel. Riigi Kinnisvara AS keskkonna- ja tehnilise toe osakonna juhataja Allan Hani arvas, et ehitajad on liginullenergiahoonete ehitamiseks valmis, kuid mahtude suurenemisel kujunevad takistusteks raha ja inseneride puudus.
Endover KVB tütarettevõtte Metropoli Ehitus ehitusdivisjoni juht Raido Pärn märkis, et erasektoris toob selliste hoonete kasutuselevõtt kaasa kahanevad aknamõõdud ja väiksemad ruumid. Kasutajale aktraktiivse liginullenergiahoone ehitamist näeb Pärn paraja väljakutsena. Konverentsi arutelupaneeli käigus leiti ühiselt, et liginullenergiahoonete ehitamise ruutmeetri hind tuleb tavalisest märkimisväärselt kõrgem. Hinnavahe tasub lõpptellija suuremate kulude ning arendaja kasumi arvelt.
Tark eksportija teeb kliendi eest eeltöö ära
Sadade Eesti ettevõtetega igapäevaselt koostööd tegev riiklik kindlustusselts KredEx Krediidikindlustus on saanud hea ülevaate ettevõtete ekspordipraktikatest. Kindlustusseltsi juhi Meelis Tambla sõnul küsib 60% Eesti ettevõtetest alati ettemaksu. Eksportijatest soovib ettemaksu 44% ettevõtjatest. Ettemaksu küsitakse riskide maandamiseks, kuid tegu on majandust pigem pidurdava tegurina.
KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla tõi välja, et ettemaks on pigem majandust pidurdav tegur.
Kui ettevõte tunnetab, et klientidele krediidi pakkumine võib nende konkurentsivõimet tõsta, siis tasuks selle nimel pingutada. Pikkadest makseperioodidest tingitud käibevahendite languse ja krediidiriski aitavad katta faktooring ja krediidikindlustus. Eksportijatele andis Tambla nõuande, et välisturul alustades on mõistlik kliendi eest eeltöö ära teha, st lisada juba pakkumisse finantseerimis- ja kindlustuslahendused.
Soovid edaspidi saada kokkuvõtteid ettevõtluskonverentsidest otse enda meilikasti? Liitu juba 500+ ettevõtjaga, kes püsivad Investly uudiskirjaga kursis: